Lõbusamad seigad, mis meelde tulid

30 juuli

Kuna Mihkel kirjutas juba kus me käinud oleme ja mis me vabadel päevadel tegime, siis ma mõtlesin, et paneks kirja mõned toredamad seigad mis siiamaani juhtunud on. Näiteks minu esimesel tööpäeval, kell 8 hommikul sättisin end valmis tööle, kerge närv sees ja vaatasin ikka üle et vorm ilusasti istuks ja kõik korras oleks ning läksin siis restorani. Liftis olles aga avastasin, et rinnas seisab vale nimi „Mihkel Rembel“. Sõitsin tagasi üles ja vahetasin nimesildi ära.

Kui Ingrid ja Mihkel tööl olid alguses baaris, siis neilt küsis keegi kaastöötajatest, et kus see Eesti üldse on? Nad siis seletasid ja Inksu joonistas lõpuks kaardi, mis nägi välja nagu kolm peenist paberilehel. Kõige suurem oli Soome, Rootsi ja Norra ja siis ülejäänud kaks olid Kuressaare ja Saaremaa. Loodan, et neil jäi vähemalt meelde kus Eesti on. 😀 Ka minult on küsitud, et kas Eesti on Poola naaber.

Teinekord tuldi Inksu käest baaris küsima midagi, millega linnu kakat ära pühkida. Enne seletas lahti, et lind lendas mööda ja lasi rätiku peale. Oli raske hoida naeru tagasi teise õnnetuse üle, aga meil oli hea meel, et järgmine hommik ei pea meie seda kuivand linnukakat toolide ja laudade pealt pühkima, vaid seekord sai ikka rätikule pihta.

Siis hiljuti läks mul töö ajal rinnahoidja pael lahti ja libises varrukast tagant välja, nii et ma seda tähele ei pannud ja kinni ei saanud. Mingi aeg taldrikuid laualt ära viies, mõtlesin, et mis see kõditab käsivart.

Viies on isegi veidi piinlik. Õhtuses vahetuses töötab üks VÄGA nilbe kelner – Pedro. Muidu tore ja sõbralik, aga tõsiselt nilbe tüüp. Tema töö oli mingiaeg köögis nuge ja kahvleid poleerida ja siis ta õpetas, et vot poleerimine on PAJITAS (pahitas). Ta küll naeris ja muigas samal ajal, aga ma jäin teda uskuma. Kunagi hiljem ütles mu ülemus Antonio mulle, et „go help Rafael in the kitchen“ (mine aita Rafaeli köögis) ja ma ei saanud aru, et milleks on vaja kahte inimest nuge poleerima ja vaatasin talle siis imestunult otsa ja küsisin: „PAHITAS??“ Seepeale vaatas Antonio mulle suurte silmadega otsa ja läks kööki, Rääkis Rafaelile just selle loo maha ja nad hakkasid koos naerma. Ma ei saanud aru, mis siin nüüd naljakat oli kui Antonio ütles, et „noo, Helen, Pahitas, nooo!“ ja ise naeris, küsis et kes mulle selle sõna veel selgeks õpetas. Vastasin, et Pedro, ise näost punane mõistes et olin nüüd küll midagi nilbet ilmselt öelnud ja Antonio ütles, et Pahitas poleerimist küll ei tähenda. Kui ma hiljem Pedrole selle loo äre rääkisin, sai ka tema naerda, ja ütles, et „pahitast“ võib küll mingis mõttes poleerimiseks nimetada, aga kindlasti mitte nugade ja kahvlite poleerimine.

Üldiselt saab tööl ikka nalja ka, aga nüüdseks on töö ikka kopa väga ette visanud.Image

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: