todo finito

4 sept.

Möödas on lõpuks viimane tööpäev. Käes on viimane palgatšekk, juba lahti vahetatud rahaks ja seda kulutatud. Ära visatud on töökingad, mis on nii ära kulunud, et pole palju talda all enam jäänud. Pole kunagi ühedki kingad niiviisi ära käinud nagu need ja olen õnnelik, et need veel viimase nädala vastu pidasid.

Oma viimasel tööpäeval suutsin veel ära lõhkuda kaks taldrikut. Lubasin Antoniol oma palgast maha võtta, kuid palk on juba käes =). Tegime täna palju pilte, jätsime juba teistega hüvasti, keda rohkem ei näe. Pärast tööd hüppasime Inksuga otse basseini. Nii lõppes meie töö Gardenias.

Homme veel päev ringi käia, teha viimased ostud ja võtta viimast päikesest ja merest, sest reedel oleme tagasi kodumaal.

Advertisements

08.08.12 Helen

8 aug.

Täna oli päris veider tööpäev. Üle pika aja olin jälle hommikuses vahetuses ja tulin tööle jälle Mihkli nimesildiga. Olin sellega umbes tund aega tööl, kui üks hispaanlane mu silti pikalt jõllitas ja Inksu märkas, et mul vale nimi ja naerma hakkas.

Kuna Blanco oli puhkuselt tagasi tulnud, oli meid tööl täna eriti palju. Seetõttu pandi mind pärast hommikusööki neid kärusid pesema, millega taldrikuid kööki ära viiakse. Öeldi, et mul on kolme käru pesemiseks poolteist tundi aega ja anti kätte mingi metallist švamm, millega ma kodus kõrbenud potte pesen, ja vesi. Kui ma imestasin, et kas ma seepi või mingit pesuvahendit ei saagi, sain vastuseks, et mucho mucho agua ja saab puhtaks küll. Kahe käru pesemisega läks mul 20 minutit, venitasin kolmandaga veel 20 minutit ja mõtlesin, et mis ma nüüd siis ülejäänud ajaga peale hakkan. Lähen pesen siis lastetoolid ka ära. Pesemise ajal aga olin endal püksid märkamatult hargivahelt katki tõmmanud. Töötasin veel tunni katkiste pükstega baaris, kuni auku märkasin. Läksin küsisin uued püksid ja jätkasin tööpäeva.

Lõpuks lõunasöögi ajal kukkus mingi mees väga hullusti. Libises, viskas nõud toiduga maha kildudeks ja lendas ise sinne peale. Lahkus restoranist veriste kätega, kuid oli peagi tagasi, ju siis polnud nii hull kuis paistis.

Selline tööpäev siis täna.

Muidu on inimesi hotellis palju ja tuleb aina juurde, hispaanlasi rohkelt ja mõningate käitumine ajab endiselt väga närvi. Näiteks hiljuti vahetas üks naine oma lapse mähkmeid õhtusöögi ajal restoranis tooli peal ja kui sealt mähkmetest miskit toredat toolile välja tuli, pühkis ta selle ära taaskasutava materjalist salvrätikuga. Ei saa mina aru, kas mõistust pole üldse, või on nad selle puhkuse ajaks koju jätnud. Kirss tordi peal oleks olnud kui ta need mähkmed veel laua peale jätnud oleks.

Tegemised.

7 aug.

See kell kuu aja pärast olen ma tagasi oma armsal kodumaal Eestis ning olles jälle aasta vanem 🙂

Viimased tegemised on, et käisime mina, Helen ja Inks Granadas ja Alhambrat külastamas. Vägev koht ikkagi, muidugi sattusime sinna ühel kuumimal päeval ja kõndisime varjust varju 😀 . Startisime sinna kell 8 hommikul ja jõudsime mingi 8 õhtul. Kõik oli hea ja lahe, miinused olid bussisõit mis meile Heleniga eriti ei istunud ja see, et vähe aega saime olla Granada linnas. Alhambras sai teha Helen pildi kus ta päriselt on seal kohal, mitte ennast sinna photoshopis sinna sisse end lõiganud 😀 .

Image

 

Image

Tänud fotograafile 🙂

Siis oli palgapäev! Täna juhuslikult raiskasin seda jälle. Tegin ühe vajaliku ostu. Minu kulla-kallikesed 4-5a plätud läksid katki 😦 ning ostsin endale uued + mõned kahedava vajalikkusega ostud :D.

Üleeile oli Jauri ära saatmis pidu. Tema on Costa Rico-st pärit praktikant. Vähe äge vend, nüüd läheb kuuks ajaks euroopa peale reisima.

Praeguseks hetkeks on üleüldine väsimus peale tulnud, esimest korda see suvi tegin kerge uinaku päeval peale rasket šopingut :D, sellega magasin ka oma õhtusöögi aja maha ja pean nüüd veel 20 minutit ootama, et toitu varastama minna 😀

Ei oska enam teile lugemiseks või endale mälestusteks midagi kirjutada, süüdistan selles praegu seda und mis hakkab jälle võimust võtma. Aga mida vähem ma siia kirjutan seda rohkem on mul kodus rääkida 😀

Adios…

Mihkel

7.08.12 kell 21:09

Lõbusamad seigad, mis meelde tulid

30 juuli

Kuna Mihkel kirjutas juba kus me käinud oleme ja mis me vabadel päevadel tegime, siis ma mõtlesin, et paneks kirja mõned toredamad seigad mis siiamaani juhtunud on. Näiteks minu esimesel tööpäeval, kell 8 hommikul sättisin end valmis tööle, kerge närv sees ja vaatasin ikka üle et vorm ilusasti istuks ja kõik korras oleks ning läksin siis restorani. Liftis olles aga avastasin, et rinnas seisab vale nimi „Mihkel Rembel“. Sõitsin tagasi üles ja vahetasin nimesildi ära.

Kui Ingrid ja Mihkel tööl olid alguses baaris, siis neilt küsis keegi kaastöötajatest, et kus see Eesti üldse on? Nad siis seletasid ja Inksu joonistas lõpuks kaardi, mis nägi välja nagu kolm peenist paberilehel. Kõige suurem oli Soome, Rootsi ja Norra ja siis ülejäänud kaks olid Kuressaare ja Saaremaa. Loodan, et neil jäi vähemalt meelde kus Eesti on. 😀 Ka minult on küsitud, et kas Eesti on Poola naaber.

Teinekord tuldi Inksu käest baaris küsima midagi, millega linnu kakat ära pühkida. Enne seletas lahti, et lind lendas mööda ja lasi rätiku peale. Oli raske hoida naeru tagasi teise õnnetuse üle, aga meil oli hea meel, et järgmine hommik ei pea meie seda kuivand linnukakat toolide ja laudade pealt pühkima, vaid seekord sai ikka rätikule pihta.

Siis hiljuti läks mul töö ajal rinnahoidja pael lahti ja libises varrukast tagant välja, nii et ma seda tähele ei pannud ja kinni ei saanud. Mingi aeg taldrikuid laualt ära viies, mõtlesin, et mis see kõditab käsivart.

Viies on isegi veidi piinlik. Õhtuses vahetuses töötab üks VÄGA nilbe kelner – Pedro. Muidu tore ja sõbralik, aga tõsiselt nilbe tüüp. Tema töö oli mingiaeg köögis nuge ja kahvleid poleerida ja siis ta õpetas, et vot poleerimine on PAJITAS (pahitas). Ta küll naeris ja muigas samal ajal, aga ma jäin teda uskuma. Kunagi hiljem ütles mu ülemus Antonio mulle, et „go help Rafael in the kitchen“ (mine aita Rafaeli köögis) ja ma ei saanud aru, et milleks on vaja kahte inimest nuge poleerima ja vaatasin talle siis imestunult otsa ja küsisin: „PAHITAS??“ Seepeale vaatas Antonio mulle suurte silmadega otsa ja läks kööki, Rääkis Rafaelile just selle loo maha ja nad hakkasid koos naerma. Ma ei saanud aru, mis siin nüüd naljakat oli kui Antonio ütles, et „noo, Helen, Pahitas, nooo!“ ja ise naeris, küsis et kes mulle selle sõna veel selgeks õpetas. Vastasin, et Pedro, ise näost punane mõistes et olin nüüd küll midagi nilbet ilmselt öelnud ja Antonio ütles, et Pahitas poleerimist küll ei tähenda. Kui ma hiljem Pedrole selle loo äre rääkisin, sai ka tema naerda, ja ütles, et „pahitast“ võib küll mingis mõttes poleerimiseks nimetada, aga kindlasti mitte nugade ja kahvlite poleerimine.

Üldiselt saab tööl ikka nalja ka, aga nüüdseks on töö ikka kopa väga ette visanud.Image

Järjekordne suvekuu on lõppemas.

29 juuli

Meie uue toa uus vaade:
ImageImageImage

Vahepeal olid jälle vabadpäevad. Kasutasime neid, et käia Mijases – Valges Külas. Bussist maha astudes sadas VIHMA! Seda polnud enne näinud siin, kuid seegi sadu lõppes mõne minutiga ja sai varju alt välja minna. Ei tundunud olevat suurem asi vaatamisväärsusest alguses, kuid hiljem leidsime, et see on päris kena koht. Käisime seal miniatuurimuuseumis. Pani mõtlema, et küll kuidas neid pilte jne asju küll teha on võimalik. Jalutasime ns ringi, sõime ja sõitsime tagasi koju. Teisel päeval käisime rannas mis lõppes šopinguga :).

Tööl on pm kõik OK, peale selle et üks Costa Rica praktikant käis lõpuks bossi jutul, et mis pull see ühe peakelneriga on? See kelner pole just kõige teravam pliiats ja suht looder ja kamandaja. Direktor oli käinud jutul peakelneritega ja üks neist on küll praegu kole sõbralik :D. Ei tea kas see on sellest direktori jutust temaga või see et tööd on väga vähe. See kelle kohta jutt alguses käis oli Carlos, teda ma pole veel peale seda teemat näinud, vaatame kas täna on kuidagi teistsugune :).

Ootan juba oma järgmisi päevi millal saab minna Granadasse!!

Kaks pilti Mijasest:

ImageImage

Uued uudised

21 juuli

Jep viimasest minu postitusest kõik me kolisime, elame praegugi neljakesi nii nagu Helen kirjutas. Oleme käinud neljakesi parasailingut tegemas. Päris lahe oli! Ainuke miinus lõpuks hakkas selles paadis loksumisest nats paha :D. Plus käisime uues kaubanduskeskuses Plaza Mayor, kujutab see endast nagu mingit poodide küla. Väga suur pleiss on, aga valik on võrlemisi hea ja šopata oli mõnus katust polnud ka ilus ilm oli.  Siiani pole Granadasse jõudnud, aga hetkel tegelen sellega, üritasin agentuurile helistada, aga saan ainult kinnist tooni.

Image

Olen käinud naistega nii palju koos poes ja mitte midagi ostnud…kuid nüüd sai see seeria läbi. Käisime Heleniga Miramaris šhoppamas, peale mõnusat ranna tsilli, ja päris korralikult jätsime raha sinna. Vähemalt nüüd on kindel, et tagasi ei tule tühjade kätega :). Plaanis on kindlasti veel raha raisata soodukate ajal hispaanias. 

Täna alustan tööd kell 4, kõige halvemas vahetuses olen, on plaan minna praegu randa lebotama ja ujuma, ning järjekordse tööpäeva õhtusse veeretada.

Mihkel

21.07.12 kell 11.44

13 ja reede. Helen.

13 juuli

Esimene palgatšekk on nüüd käes ja rahaks ümber vahetatud. Käidud on ka Torremolinose veepargis ning teise vaba päeva veetsime Mihkliga lihtsalt päevitades rannas. Eelmine nädal käisin Ingridiga samuti Torremolinoses, kuid linnana ta väga huvi ei pakkunud, polnud eriti midagi seal teha ega vaadata. Poode on meil Fuengirolas ka ja suuremaidki. Kuigi maastik oli ilus, siis ronimine rannast esimesele paralleeltänavale juba kõrgemal mäes võttis läbi.

Inimesi on hotellis homme ligi 530 ja kõik toad on täis. Seetõttu tõsteti meid nüüd toast välja ja pandi nullkorrusel olevasse väiksesse tuppa, kuhu toodi üks voodi juurde, kuid me vahetasime teiste eesti tüdrukutega toa ära. Nüüd oleme Ingridi ja Marisega neljakesti viiendal korrusel kahetoalises toas. Eks näis kui kauaks. Kolimise uudis tekitas meis kõigis täna pahameelt, sest kolisid pea kõik praktikandid. Süüdistame 13.ndat reedet. Jauryl vedas vast kõige vähem, poiss pandi -2.le korrusele pimedasse väiksesse tuppa ilma vannitoata. Kõik loodame, et see on ajutine, kuigi tunne on, et nii jääb nüüd pikemaks ajaks.  Meil on ka suur rõdu ja vann ja toad jagasime juba ära ning kolimine samuti tehtud. Pole ammu elukohta nii paljudega jaganud, saab olema põnev.

Minu meelest on see tobe, et nii palju inimesi siia korraga lastakse. Restoranis oodatakse millal laud vabaneb, õhtul on baaris järjekord meeletult pikk, lifti saab oodata päris kaua ja inimesed on rahulolematud, et igalpool nii pikad järjekorrad on. Lisaks muudeti ka söökide aegu, nüüd kestavad lõuna ja õhtusöök pool tundi kauem, seega õhtusest vahetusest saab koju alles peale kümmet.